Meie suureks rõõmuks, saime peale kaht COVIDi-karantiini aastat osaleda pedagoogilisel konverentsil reaalsuses. 25.-26. augustil toimus XXIII pedagoogiline konverents „Mitmekeelsus lapse arengusˮ, millest võtsid osa paljud kooli- ja lasteaiaõpetajad üle Eesti, kes kõik kohtusid Narva kolledžis. Ühed nendest osalejatest olid ka meie liidu esindajad. Hommik algas takistusradadega, milleks üks oli raekojaplatsi renoveerimine, mis takistas kolledžile ligipääsu. Järgmiseks sai elektrikatkestus õppehoones. Tänu sellele, kasutades oma leidlikkust ja nupukust, leidsime mobiiltelefoni teise otstarbe – taskulamp. Seda läks ikka mitmel korral vaja.

See eest oli fuajees meid ootamas Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu bänner, mille taustal me ka pildistasime.

Organiseerijad olid tublid ja orienteerusid tekitatud olukorras kiiresti. Koheselt oli programm muudetud ning alustati vestlusringiga, millest said osa võtta ka Zoomi teel jälgijad. Veidi hiljem said elektriprobleemid lahendatud ning läks kiireks, et jõuda kõikidesse huvitavatesse töötubadesse.

Programm ise oli väga rikkalik, huvitav ja kasulik mitte ainult alushariduse vaid ka gümnaasiumite ja kutsekoolide jaoks. Töötube viisid läbi ka meie liidu esindajad. Näiteks Inguna Joandi ja Natalja Zahharova töötuba „Tunnivälised üritused keeleõppe toetajanaˮ äratas pedagoogide vahel suurt huvi ja elevust. Siiralt kahju, et aega oli napilt, ja ei õnnestunud praktikute ettekandeid rohkem kuulata.

Ka haridusminister Tõnis Lukas tervitas konverentsi osalejaid. Salvestatud kõnes nimetas ta Narva kolledžis igal aastal toimuvat pedagoogilist konverentsi üheks tähtsamaks sündmuseks hariduspõllul.

Teine päev oli samuti tegus ja huvitav. Suure huviga kuulasime ja vaatasime ettekanded sellest, kuidas ja mis eluaastal eesti keele muutevorme omandatakse.

Esitatud ettekannetes ja töötubades olid ka praktilised hetked, mis võimaldasid teooriat praktikas kasutada. Näiteks töölehtede, raamatute jms koostamine PowerPointis.

Huvi pakkus ka ettekanne välisõpilasest Saksamaalt, kes õppis eesti keelt „8 kuuga 0-ist B2-niˮ. Toeks oli eestikeelne keskkond ja eesti keele kui teise keele õpetaja, kelle peres ta elas. Mis näitas, et kui motivatsiooni on, siis õpib ka võõrkeele hõlpsasti selgeks.

Soovime märkida head organiseerimistaset ja ajaplaneerimist ning töötubade moderaatorite tööd.

Suhtlemist kolleegidega täiendasid maitsvad kohvipausid ja taaskohtumised.

12.09.2022

Julia Otti, Ljubov Bogdanova

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liikmed

XXIII Narva pedagoogiline konverents