UUTE LIIKMETE TUTVUSTUS

LINDA PALTS - LIIDU UUS LIIGE​

Foto: Andres Tennus

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala magistriõppe, kuid kuna sattusin tööle eesti keele võõrkeelena õpetajana, siis astusin uuesti ülikooli ning lõpetasin aastal 2020 eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala magistriõppe.

Olen õpetanud eesti keelt Suurbritannias ja Tšehhi Vabariigis, aga lõpuks leidnud tee tagasi armsasse Tartusse, kus töötan eesti keele õpetajana Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis ning annan tunde ka Tartu Rahvaülikoolis.

Keeletunnis püüan luua meeldiva, motiveeriva ja koostöise õhkkonna. Selleks et tunnid oleksid vaheldusrikkad ning arvestaksid õppijate soove ja vajadusi, püüan igas tunnis arendada kõiki osaoskusi. Mul on hea meel, et ka täiskasvanud õppijad tulevad kaasa innovatiivsete keeleõppemeetoditega ning on näiteks nõus pantomiimi tegema. Teinekord küsitakse hoopis aga objektikäänete selgitust, mis tingib hoopis teistsuguse tunni ülesehituse.

Õpetajana pean kõige olulisemaks, et õppija tahaks tundi tulla ning lahkuks tunnist hea tuju ja tundega, et on saanud tunnist midagi kasulikku.

KRISTE MURUMÄE - LIIDU UUS LIIGE​

Foto: teadmata

Olen Tallinna Ülikooli magistrant eesti keele kui teise keele ja kultuuri õpetaja erialal. Annan tunde nii täiskasvanutele kui ka lastele, kuid fookuse olen suunanud siiski täiskasvanute õpetamisele. Olen osalenud Tallinna ja Tartu Ülikooli alustatud vabatahtlike üliõpilaste programmis ning Integratsiooni Sihtasutuse loodud Keelesõbra programmis. 

Enesetäiendamiseks käin erinevatel koolitustel ja osalen töötubades. Leian, et on oluline olla avatud uutele ideedele ning vahetada kogemusi teiste õpetajatega, et tagada oma õppijatele kvaliteetne õpe. 

MARET VANDEL - LIIDU UUS LIIGE​

Foto: teadmata

Hariduselt olen klassiõpetaja ja parandusõppe õpetaja (Tallinna Ülikool, haridusteaduste MA, 2010). Olen alati suurt huvi tundnud keelte, lugemise ja sõnade etümoloogia vastu ning kui ülikooliõpingute käigus avanes võimalus tutvuda keelekümblusmetoodikaga, tundus see nii uudne ja põnev, et otsustasin liituda Eesti Keelekümblusprogrammi õpetajate ridadega. Programmi algusaegadel tutvusin erinevate riikide keelekümblusmudelitega, hiljem omandasin õpetajaharidusele lisaks LAK-õppe koolitaja pädevused ja igapäevatöös aitasin alustada kahes Tallinna koolis keelekümblusõppega. Olen olnud ka eesti keele kui teise keele õpetaja ja see kogemus aitas kinnitada arusaama, et keeleõpe on kõige tõhusam, kui see toimub sihtkeeles.

Hetkel töötan vene õppekeelega Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis klassiõpetajana ja eesti keele õpetajana keelekümblusklassides; olen klassijuhataja, KiVa meeskonna liige ja oma kooli keelekümbluse aineühenduse juhataja. Tegelen ka LAK-õppe ja KiVa õppematerjalide loomise, õpetajakoolituse ja LAK-koolituste õppekavade arendamisega. Aastal 2022 pälvisin Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna “Aasta keelekümblustegu” keelekümblusõpetajate suhtlusvõrgustiku arendamise eest.

Arvan, et õpetajatöö on looming ja õpitu jääb paremini meelde kui õpilastel on sellega emotsionaalne seos. Suur roll õppetöö mitmekesistamisel peab olema visualiseerivatel, kommunikatiivsetel või mängulistel meetoditel. Õpetajatele soovin südamele panna, et kui oleme oma materjalide ja kogemuste jagamisel avatud ning usalduslikud, loob koostöö kõikidele osapooltele suuremaid eeliseid kui omavaheline pärssiv konkurents.

MAIE JÕEMAA - LIIDU UUS LIIGE​

Foto: fotostuudio “Hubane tuba”, Maila Milder

Olen õpetajana töötanud alates 1981. aastast. Pärast keskkooli lõpetamist läksin õppima Tallinna Pedagoogilisse Kooli lasteaiakasvatajaks, töötasin sellel erialal 5 aastat. Tol ajal läksid lapsed kooli kuueaastaselt, lisaks õpetajale tegeles õpilastega pärast tunde kasvataja. See eksperiment lõpetati mõne aasta möödudes ja mulle pakuti tööd eesti keele kui teise keele õpetajana. Alustasin väikeses maakoolis õpetamist ja samal ajal õppisin ise, algul täiendasin enda teadmisi kursustel, hiljem õppisin TÜ Narva Kolledžis eesti keele kui teise keele õpetajaks. Hetkel töötan Jõhvi Gümnaasiumis eesti keele õpetajana.

Mulle meeldib vaheldus, inimestega töötada ning suhelda, õpetajatöös kõigest sellest, eriti muidugi suhtlemisest, juba puudust pole…Võrreldes varasemaga on minu arvates muutunud see, et sageli räägitakse valjuhäälselt õigustest, kuid õigustega kaasnevad ju ka kohustused, mis millegipärast kahjuks ununema kipuvad.

Lapsed on väga erinevad, kuid enamasti nõuavad nad, aga ka annavad, väga palju energiat.Selleks, et nendega sammu pidada, ei jää õpetajal muud üle, kui ennast vormis hoida. Alati on abi füüsilisest tegevusest, looduses viibimisest ja kolleegide toetavast suhtumisest.

Rõõmsameelseid, heatahtlikke ja sõbralikke õpilasi, keda saab usaldada, kes suudaksid ise otsustada ning tegutseda.
Hoidke ennast, oma õpilasi ja ärge unustage enda tassi täita!

SIIM KARNÖ - LIIDU UUS LIIGE​

Foto: Tartu Annelinna Gümnaasium

Olen Tartu Annelinna gümnaasiumi eesti keele õpetaja ning pean olulisimaks põhimõtet, et ainekava ei juhi elu, vaid elu juhib ainekava. Lähtun oma töös iga õpilase eripärast ning sellest, et igaüks on täpselt nii hea, kui ta hetkel on ja sellest punktist hakkamegi koos minema. Enim köidab mind teise emakeelega lastega töötamise juures nende temperament – nad on julged ja avatud, ei karda esineda, küsida ega arvamust avaldada. Lõpetasin Tartu ülikooli 2015. aastal eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal. Lisaks olen täiendanud end kaasava hariduse täiendkoolituse pilootprogrammis aastatel 2019-2021.

MONICA-LINDE KLEMET - LIIDU UUS LIIGE​

Foto: erakogu

Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala magistriõppe. Lisaks olen õppinud inglise keele kui teise keele õpetajaks (CELTA sertifikatsioon). Töötanud olen eesti keele ja kirjanduse õpetajana üldhariduskoolides, aga viimased 6-7 aastat õpetanud eesti keelt teise keelena üksnes täiskasvanutele. Seda olen teinud oma keelefirmas MonaLingua ja  Kohanemisprogrammis Settle in Estonia.

KATRIN TÄÄKER - LIIDU UUS LIIGE​

Foto autor – tundmatu

Lõpetasin 1987. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogina ja täiendasin end 1990. aastal Jyväskylä Ülikoolis soome keele erialal.
Olen töötanud eesti keele lektorina Sisekaitseakadeemias ning õpetanud eesti ja soome keelt erinevates Eesti ettevõtetes. Praegu õpetan eesti keelt välismaalastele Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja Tallinna Ülikoolis. Samuti osalen eesti keele õpetajana programmis Settle In Estonia.

KADRI KOSK - LIIDU UUS LIIGE​

Foto autor – tundmatu

Õpin Tallinna Ülikoolis eesti keele kui teise keele õpetajaks.
Eesti keele õpetamiseni jõudsin tänu Keelesõbra programmis osalemisele ning välismaalastele, kes tunnevad eesti keele ja kultuuri vastu huvi. Hetkel on mul paar eraõpilast ning õpetan ajutise kaitse saajaid. Minu õpetaja teekond on alles alguses. Kõik tundub nii huvitav ja mul on veel palju õppida, et veel paremini teadmisi õpilastele edasi anda. 

INNA KRISTAL - LIIDU UUS LIIGE​

Foto autor – tundmatu

Olen täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpetaja. Enne välismaale kolimist õppisin Tartu Ülikoolis soome-ugri keeleteadust ning kõrvalerialana ajakirjandust ja kommunikatsiooni. Elasin välismaal 5 aastat. 2019. aastal  kolisin kodumaale tagasi ja 2022. aastal kaitsesin oma magistritöö eesti keele ja kirjanduse õppekaval (Cum Laude), mille raames valmis kuulamisoskuse arendamise kogumik „Eesti keele A1-taseme kuulamisoskuse arendamise õppematerjal täiskasvanud õppijale“. Töötan eesti keele õpetajana keeltekoolis Teel Tippu OÜ.

SVETLANA MELNIKOVA - LIIDU UUS LIIGE​

Foto autor – tundmatu

Olen omandanud bakalaureusekraadi Euroülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal ja lõpetasin Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala. Aastal 2010 kandideerisin Noored Kooli programmi ning sellest ajast sai minust eesti keele kui teise keele õpetaja. Eelmisel aastal lõpetasin Tallinna Ülikooli magistrantuuri eesti keele kui teise keele ja kultuuri erialal. 

Õpetajana on minu jaoks väga oluline tekitada õpilastes tahet õppida, teha nende jaoks õppeprotsess meeldivamaks ja mitmekesisemaks. Soovin panustada sellesse, et vene emakeelega noortest kasvaksid konkurentsivõimelised iseseisvalt mõtlevad inimesed, kes väärtustavad elukestvat õppimist ning julgevad enda unistusi ellu viia.

IRINA MELJAKOVA - LIIDU UUS LIIGE​

Foto autor – tundmatu

Lõpetasin Tartu Ülikooli aastal 2003 ja sain bakalaureusekraadi erialal ” Eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis”, siis jätkasin õpinguid TÜ haridusteaduste osakonnas ning sain õpetajakoolituse aasta ka tehtud.

Töötasin eesti keele õpetajana  perioodil 2004-2012 Sillamäe Kutsekoolis, kus osalesin ka erinevates projektides eesti keele materjalide väljatöötamiseks, sh erialase eesti keele õpetamiseks. 2012. aastast  hakkasin tööle eesti keele õpetaja ja projektijuhina Sillamäe Vanalinna Koolis ja Sillamäe Huvi-ja noortekeskuses Ulei. Hetkel töötan Sillamäe Vanalinna Koolis õppealajuhatajana ning samal ajal Sillamäe mitteformaalse eesti keele huviringi juhendajana. Oluliseks keeleõppes pean mitteformaalset lähenemist, mängustamise põhimõtete rakendamist ja kõrget motivatsiooni.

Olena varasematel aegadel olnud Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liige, kuid mõneks aastaks liikmelisus katkes ja nüüd sai taastatud.

AURIKA SIN - LIIDU UUS LIIGE

Pildi autor – Jana Sorokina

Minu tee eesti keele valdkonnas algas väga ootamatult, umbes seitse aastat tagasi. Kordagi selle aja jooksul ei olnud mul tunnet, et pidin valima eesti keele õpetamise asemel midagi muud. 

Praegu lõpetan Tallinna Ülikooli magistrantuuri, juba varsti diplom on käes. 
Juba seitse aastat olen õpetanud keelt nii täiskasvanutele kui ka lastele. 
Lisaks õpetaja haridusele on mul noorsootöötaja diplom. Arvatavasti just sealt pärineb minu energia ja positiivsus. Arvan, et tunnid võivad olla huvitavad ning siin on väga tähtis just õpetaja roll. 
Väga tähtis minu jaoks on õpilastega ühise keele leidmine. Ma väga hindan, kui õpilased ütlevad ausalt, millest on tunnis puudu või millega õpilased on eriti rahul.
Koos oma õpilastega iga päev me hajutame müüti, et eesti keelt on võimatu selgeks saada. 

Olen rõõmsameelne, aktiivne ning uudishimulik. Mulle meeldib uute inimestega kohtuda ning proovida midagi muud. 

ANNIKA BAUER - LIIDU UUS LIIGE

Pildid autor TUNDMATU

Eesti keele kui teise keele õpetajaks õppisin Tallinna Pedagoogikaülikoolis, kus lõpetasin 2000. aastal eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo eriala. Samas kaitsesin ka 2010. aastal keeletoimetaja erialal magistrikraadi. Olen end täiendanud ka erinevatel koolitustel nii Eestis kui ka välismaal.

Täiskasvanute õpetamisega alustasin ligi paarkümmend aastat tagasi ja selles ametis tegutsen tänaseni. Minu peamine tegevusvaldkond on praktilise eesti keele  õpetamine esimese ja teise astme üliõpilastele ning täiskasvanutele, kelle emakeel ei ole eesti keel.

Olulisimaks keeleõppes pean suhtlemisoskuse arendamist eelkõige rollimängude, grupi- ja paaristööde abil. Tähtsal kohal on ka grammatika ning kirjutamisharjutused. Püüan oma tundides luua alati pingevaba ja sõbraliku õhkkonna, et õpilased tuleksid tundi hea tujuga ning lahkuksid veelgi paremaga.

VALETINA LIMONOVA - LIIDU UUS LIIGE

Pildi autor Dmitry Matveev

Olen hariduselt vene filoloog ja eesti keele teise keelena õpetaja. Minu töökogemus on peaaegu 35 aastat, 25 nendest olen töötanud üldhariduskoolis ja juba üheksandat aastat töötan kolledžis. Tartu Ülikoolis saadud teadmisi ja oskusi kasutan täiel määral oma töös. Vene keelt emakeelena kõnelejana ja eesti keele iseseisva keelekasutajana tean, mis on eriti raske eesti keele õppimises ja kuidas on efektiivsem keelt õppida, jagan oma õpikogemusi teistega. Olen veendunud selles, et tunnid peavad olema huvitavad nii õppijaile kui ka õpetajale.

Olen õpetanud vene keelt ja kirjandust põhikoolis ja gümnaasiumis, eesti keelt teise keelena ja eesti kirjandust põhikoolis, gümnaasiumis ning kolledžis, vene keelt võõrkeelena kolledžis. Töö Virumaa kolledžis on pakkunud uusi väljakutseid: täiskasvanute õpetamine, tehnikaalase ja erialase eesti keele õpetamine. Kõik see nõuab pidevat enesetäiendamist. Õpin palju kolleegidelt ning jagan nendega oma teadmisi, oskusi ning õnnestumisi.

Alates 2013. aastast olen osalenud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu korraldatud sügiskonverentsidel, kust sain palju praktilisi teadmisi ja inspiratsiooni edaspidiseks tegevuseks. Selle aasta jaanuarist olen EKTKÕLi liige. Usun, et nimelt kolleegidelt ja kaasamõtlejatelt saab uusi ideid, erialast toetust, vahel inimlikku kaastunnet ja edusammude tunnustust.

JUULIKA KAPLINA – LIIDU UUS LIIGE

Pildid autor TUNDMATU

Kuidas teist sai õpetaja?

Võib öelda, et õpetaja amet on minu geenides 🙂 Meie peres on palju õpetajaid ning ka mina tahtsin juba lapsepõlvest õpetajaks saada. Väikese tüdrukuna mõtlesin, et õpetaja on see, kes alati kannab elegantseid kostüüme ja kleite, tahtsin ka sellisena välja näha 🙂

Mida hindate oma töös kõige rohkem?

Lastega suhtlemist ning pidevat enesearengu võimalust.

Mis on tänapäeva õpetajatöös muutunud võrreldes ajaga, kui teie käisite koolis/lasteaias?

Õpetajate töö on muutunud interaktiivsemaks ja tempokamaks. Ka lapsed on palju muutunud, mis vajab õpetajatelt uusi teadmisi ja individuaalseid lähenemisi.

Kuigi õpetaja töö on tänuväärne, võtab see paraku suurema osa iga pedagoogi igapäeva elust. Kuidas n-ö laete oma patareisid?

Püüan võimalikult palju värskes õhus viibida.

Samuti teen trenni ning loen mõnda head raamatut.

Mida soovite liidu liikmetele?

Töörõõmu ja koostöövalmis õpilasi.

Edasist edu, suuri võite ja suuri plaane.

RAMILA LANTSEV - LIIDU UUS LIIGE

Tundmatu

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli magistrantuuri. Erialalt olen eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis. Olen tänaseks 12 aastat õpetanud eesti keelt nii lastele kui ka täiskasvanutele. Aastal 2018 asutasin Tallinnas keeltekooli „Teel Tippu“, kus hetkel töötab peale minu veel 8 pedagoogi ja erinevatel tasemetel õpib aastaringselt umbes 200 inimest. Septembris avab uksed ka huvikool „Teel Tippu“.

Samuti olen kaasatud HARNO töösse, kus tegelen eesti keele teise keelena põhikooli eksamite koostamisega ja olen gümnaasiumi e-riigieksami arendusrühma liige.

Enda põhiliseks eesmärgiks õpetajana pean eesti keele ja kultuuri õpetamist üksteisest lahutamata. Tundides ei tutvusta ma mitte ainult grammatikat ja sõnavara, vaid ka seda, mis on eestlasele kallis ja miks see nii on. Ma üritan nakatada õpilasi eesti keele „pisikuga“, mille sain ise kunagi õppides eesti keelt. Keeleõpe ei tohi minu arust katkeda tunni või kursuse lõpus, see peaks toimuma 24/7 – tänaval, poes, bussis jne. Just seda mõtteviisi üritan oma õpilastele edasi anda.