Projektist Subscribed

Sotsiaalmeedia on uus maailm, mida õpetajad saavad avastada tänapäeva laste õpetamiseks

Foto autor – Jon Tyson

Covid-19 pandeemia aeg ja veebitundide üldistamine on pannud õpetajate digioskused proovile.
Paljudel juhtudel jõudsid nad järeldusele, et nad pole selliseks nihkeks valmis. Probleem oli kas materjali või oskuste puudumises, mõnel juhul aga isegi mõlema puuduses.

Esimese stsenaariumi korral on lahendus lihtne: investeerige uude materjali ja platvormidesse.Teise stsenaariumi korral on lahenduste rakendamine keerulisem ja aeganõudvam, kuna need lahendused nõuavad suure hulga inimeste koolitamist ja võtmetegijatelt mõningast tahet ennast parendada.

Digioskuste laias valikus paistab välja üks teema: sotsiaalmeedia. Kui 2021. aastal kasutas sotsiaalvõrgustikku 84% ​​Euroopa Liidu kodanikest vanuses 16–24 aastat, siis 25–64-aastaste EL-u kodanike puhul langeb see 59 protsendini ja 55–64-aastaste EL-u kodanike puhul 39 protsendini (Eurostat). See näitab 25 protsendipunktilist erinevust sotsiaalmeedia tegevustega tegelevate noorte ja täiskasvanute osakaalu vahel. 2019. aastal rõhutas Eurostat ka seda, et EL-u keskmine % oli inimeste hulgas, kelle digioskused on üle algtaseme, vaid 31%. Lihtne on järeldada, et õpetajate valmisolek on sotsiaalmeedia osas õpilaste omast oluliselt maha jäänud. Raske võib olla õige ja asjakohase teabe leidmine. Internetis on palju artikleid, mis väidetavalt selgitavad, milline sotsiaalmeedia võib õpetamisel kasulik olla ja kuidas sotsiaalmeedia platvorme tunnis kasutada.

Tõeliselt kasulikke ja terviklikke on aga vähem. Konkreetse koolimõistega seotud konkreetse sisu leidmine võib olla keeruline ka siis, kui te pole sotsiaalmeediaga kursis. See võib ka riigiti erineda: mõnel neist on vähem arenenud haridusliku sisu loomine sotsiaalmeedias oma emakeeles. Seetõttu võib originaalse ja kasutatava sisu või teadmiste ja näidete puudumine mõne uue sisu loomiseks õpetajaid sotsiaalmeediat kasutamast heidutada.

Sellegipoolest pakuvad need platvormid võimalust liikuda rohkem digitaliseeritud haridussektori poole ilma suuri kulusid kaasamata. Need on tasuta, kohandatavad ja juurdepääsetavad. Õpetajate koolitamine neid ohutult ja tõhusalt kasutama võib aidata vähendada märgatavat põlvkondadevahelist digitaalset lõhet. Arvestades õpilaste valmisolekut, võiks see olla ka viis kaasata neid oma haridusse ja mängida rolli õpetajate elukestva õppe kogemuses.

Õpetajatel võib olla huvitav mõista, kuidas õpilased kasutavad sotsiaalmeediat. Suures osas võib öelda, et suurenenud on ka õpilaste sotsiaalmeedia kasutamine õppekavaga seotud mõistete õppimiseks.

Kuna noored on rohkem sotsiaalmeediast huvitatud ja see on neile käepärasem, võivad nad nende platvormide kaudu õppida enesekindlamalt.

Kui teate juba, kuidas otsida konkreetset sisu ja sotsiaalmeedia trendide alapealkirju, võib olla palju lihtsam tarbida vastavat õppesist, mis sobib teile ja vastab teie huvidele.

Eesti keel, Sotsiaalmeedia, Z- ja Alpha-põlvkonnad

Foto autor – tundmatu

Enamik meist tunneb lõbusaid ja vestluslikke akronüüme, kuid tänapäeval võivad sotsiaalmeedia sõnad tunduda natuke nagu tähestiku supp. Iga päevaga muutuvad sotsiaalmeedia akronüümid tavalisemaks. MTE – Ma tean, eks? See on hull. Ärge muretsege; olete ikka lahe õpetaja, isegi kui te pole kindel, mida kõik need sotsiaalmeedias olevad terminid, hashtags või akronüümid tähendavad. Nende sotsiaalmeedia lühendite tähenduse teadmine on aga kasulik teile kui õpetajale Z- ja Alfapõlvkonna õpilastega suhtlemisel, eriti kui kasutate tundides sotsiaalmeedia sisu. Kuidas see juhtus ja kuidas sotsiaalmeedia muutis selle, kuidas me üksteisega suhtleme? Sotsiaalmeedia võimaldab meil globaalses mastaabis suhelda palju suurema hulga inimestega viisil, mida me varem suutsime teha vaid kohalikul tasandil.

Näiteks on inimesel Suurbritannias umbes 300 sõpra Facebook´is – isegi kui olete tegelikult sõbrad, näiteks 10% sellest arvust jääb 30 sõprust, mida tuleb säilitada. Mis on tulemuseks? Üha kasvav suhtluskiirus.

Twitter´is on 140 tähemärgi piirang, nii et isegi kui te ei ole kella vastu, olete sõna otseses mõttes sunnitud tegema sõnumi lühidalt. Akronüümide kasutamine on nüüdseks tervete lausete tavaline asendaja; LOL (naera valjult), OMG (Issand Jumal), TTYL (räägime hiljem) on vaid mõned lühendid, mis näitavad, kuidas sotsiaalmeedia kiirendab asju, vähendades pikemate fraaside kirjutamise vajadust ja vähendades ruumi. Emotikone kasutatakse tunnete edastamiseks või soovitud tooni väljendamiseks, ilma et peaks seda tegelikult kirjutama Võib väita, et see on laisk kirjutamisvorm, kuid sotsiaalmeedia ei ole loomingulise kirjutamise protsess, see on kiire ja mugav viis publikuga suhtlemiseks. Keel on arenev asi. On naiivne arvata, et sotsiaalmeedia keel ei mõjuta seda, kuidas me igapäevaelus inglise keelt kasutame. Õigem on mõelda, kui suurt mõju see meie suhtlemisviisile avaldab. Paljud sotsiaalmeediast pärinevad sõnad on muutunud nii tavaliseks, et on nüüdseks igapäevakasutuses populaarsed. Vaid mõned huvitavad sõnad, mis pärinevad tehnoloogiast, on blogisfäär (kogusõna isiklike veebisaitide jaoks, mida nimetatakse ajaveebideks), troll (keegi, kes tekitab võrgus konflikte, alustades vaidlusi või ärritades inimesi) ja buzzword ehk moesõna (sõna või fraas, mis on moes konkreetsel ajal või konkreetses kontekstis). Teine nähtus, mida oleme viimastel aastatel näinud, on taasomastamine. See on kultuuriline protsess, mille käigus rühm taotleb sõnu, mida varem teatud viisil kasutati, ja annab neile uue tähenduse. Nii loovad inimesed sõna otseses mõttes uusi sõnu ja annavad olemasolevatele sõnadele uusi tähendusi. Friended’ ja ‘unfriended’ on kaks näidet sõnadest, mis on saanud veebis kasutamise tõttu uue tähenduse.

Sõna ‘friend’ ja ‘befriend’ on pärit 13. sajandist vanainglise keelest, kuid tänu Facebook´ile on see saanud täiesti uue tähenduse. ‘Like’ ja ‘viral’ on teised populaarsed näited sõnadest, mille tähendus on sotsiaalmeedias uuesti omandatud. On isegi juhtumeid, kus veebibrändid on muutunud nii võimsaks, et on inglise keelde hiilinud uued sõnad. “Google” on maailma juhtiv otsingumootor ja selle kasutamine on muutunud nii universaalseks, et fraas “guugelda seda” on tavakõnes praktiliselt asendanud fraasi “otsi seda”. Selle kohta on näiteid ka otse sotsiaalmeediast; “Tweet it” viitab sõnumi kirjutamisele Twitter´i abil, kuid on sisuliselt hakanud tähendama “jaga seda”.

Niisiis, kas sotsiaalmeedia on muutnud seda, kuidas me inglise keeles räägime ja kirjutame? Jah, vaieldamatult. Emotikonide, säutsude, akronüümide ja hashtagide kasutamine sotsiaalmeedias on avaldanud selget mõju tänapäeva keelele ning nende õppimine on esimene samm meie Z- ja Alfa-põlvkonnaga suhtlemisel.

Sotsiaalmeedia õppevahendina

Foto autor – John Schnobrich

Tänapäeval oleme tunnistajateks sotsiaalvõrgustike ulatuslikule ja massilisele populaarsusele kõigis eluvaldkondades. Haridus pole erand. Sotsiaalvõrgustike väärtust õppimises ja õppijate arengus pole aga veel piisavalt hinnatud, kuna traditsiooniliselt on sotsiaalvõrgustikke peetud vaba aja veetmise ja meelelahutuse keskkonnaks. Pedagoogilises tegevuses saab aga sotsiaalvõrgustike võimalusi kasutada mitmesuguste probleemide lahendamiseks.

Sotsiaalvõrgustike õppeplatvormina kasutamise eelised on järgmised:

1. õpilastele tuttava keskkonna loomine

2. võimaldades kõigil võrgustikus osalejatel luua veebipõhist õppesisu

3. võimaldades õpilastel töötada paaris või rühmas

4. võimaluste pakkumine erinevatel viisidel suhtlemiseks, kasutades foorumit, seina või vestlust

5. võimaldades igal õpilasel-osalejal luua oma ajaveeb elektroonilise märkmikuna

6. olles mugav suhtlusvahend rahvusvahelistes projektides

7. portfoolio nii õpilasele kui ka õpetajale.

Õppimine virtuaalsetes õpperühmades võimaldab kõigil osalejatel individuaalselt või ühiselt luua veebipõhine õppesisu, mis stimuleerib iseseisvat kognitiivset tegevust. Individuaalse ja rühmatöö vormide kombineerimise võimalus aitab kaasa materjali paremale mõistmisele ja töötlemisele, samuti individuaalsete haridustrajektooride ülesehitamisele. Kõrge interaktsiooni tase tagab õppeprotsessi järjepidevuse, mis ulatub väljapoole klassiruumi.

Veebimaterjalide multimeedia iseloom muudab video- ja helimaterjalide ning interaktiivsete rakenduste allalaadimise ja vaatamise virtuaalses koolitusgrupis ülimalt lihtsaks. Näitena võib tuua sotsiaalvõrgustike kasutamise hariduses: õppimine jututubade kaudu, kus õpilased saavad üle vaadata, luua ja kommenteerida kas oma või koostöös tehtud kirjalikke võrgustikuprojekte. Lisaks saab suhtlusvõrgustike abil hoida suhteid konverentsidel, seminaridel või suvekoolides osalejate vahel, mis parandab mitte ainult grupi emotsionaalset kliimat, vaid ka ürituste kvaliteeti ideede ja kommentaaride vahetamise kaudu.

Suhtlusvõrgustiku tööriistad võimaldavad korraldada klubilisi tegevusi, tuues kokku erinevate piirkondade õpilasi.

Sotsiaalvõrgustike kasutamine haridusprotsessis:

soodustab infovahetust;

tõstab õpilaste motivatsiooni õppetegevuses;

stimuleerib loominguliste võimete ja kognitiivse huvi arengut.

Kõik need tegurid mõjuvad positiivselt teadmiste ja oskuste kujunemisele.

Ei tohiks unustada sellist olulist haridusprotsessi tegurit nagu õpetaja ja vanemate omavahelist suhtlemist. Kaasaegses kiires elurütmis ei ole vanemad alati teadlikud kõigist lapse koolielu sündmustest. Sotsiaalmeedia kasutamine võimaldab õpetajal ja vanematel alati kontakti hoida, võimalikke probleemseid olukordi arutada ja neile koheselt reageerida. Seega annavad sotsiaalvõrgustikud võimaluse vahetult osaleda haridusprotsessis: juhtimises, hariduse kvaliteedi hindamises, projektide ja kontseptsioonide loomises, mis määravad riigi hariduse arendamise strateegia.

Tõsi, sotsiaalvõrgustike kasutamisega haridusprotsessis on mitmeid probleeme. Nende hulka kuuluvad õpetaja IKT-alaste pädevuste puudumine, võrgustike etiketi mittetundmine ja sagedane otsese juurdepääsu puudumine suhtlusvõrgustikele, kui nimetada vaid mõndasid. Nende probleemide lahendamiseks on vaja luua tingimused õpetajate IKT kvalifikatsiooni tõstmiseks ning välja töötada tõhusad meetodid sotsiaalvõrgustike kasutamiseks õppetöös.

Kokkuvõtteks võib öelda, et suhtlusvõrgustikud ei ole veebipõhise koolituse peamine vahend, kuid nende kasutamine avab uusi õppimisvõimalusi nii sotsiaalvõrgustikega tuttavatele õpilastele kui ka õpetajatele, kes saavad olemasolevale õpetamisarsenali meetodile lisada veel ühe tõhusa tööriista.

Sotsiaalmeedia klassiruumis: mis sind tagasi hoiab?

Foto autor – Freepik

Kujutage ette: te sisenete klassiruumi, tunniplaan on käes, kõik materjalid on valmis, teie õpilased ootavad tunni algust. Olete otsustanud proovida täna midagi uut, midagi, mida olete juba mõnda aega katsetada tahtnud. Teie arvutis on kõik valmis; TikTok on ekraani peal ja ootab kasutamist. Kuid vahetult enne õppetunni alustamist hakkate pabistama. Mis siis kui nad on julmad; mis siis kui nad on liiga segased? Mis siis kui nad lõpuks kasutavad sotsiaalmeediat oma lõbuks? Mis siis kui nad peavad seda katset jaburaks? Mis siis kui ma need kaotan ära?

Tõde on see, et sotsiaalmeedia integreerimise nõue meie klassiruumis on olnud valjuhäälne ja selge. Me ei saa jääda maha ja kasutada traditsioonilisi õpetamismeetodeid, kui meie õpilased on meist valgusaastaid eespool. Hirm, mida enamik õpetajaid tunneb, on aga midagi tõelist ja mõnikord toimib see takistusena. Mis meid siiski tagasi hoiab?

Õpetaja sisemonoloog kõlaks suure tõenäosusega sarnaselt. Esiteks on tunne, et olete kaardistamata territooriumil. On tõsi, et sotsiaalmeedia on valdkond, mis pidevalt muutub. Iga aasta muutuvad mõned sotsiaalmeedia platvormid populaarseteks, mõned aga kaotavad oma populaarsuse. See, mis on väikelaste ja teismeliste jaoks käkitegu – ühelt sotsiaalmeediaplatvormilt teisele surfamine – võib meile, õpetajatele, tunduda õudusena. Lihtsus, millega teismelised saavad rakenduse alla laadida ja installida, oma profiili seadistada, postitada ja jälgijaid koguda, on tõeliselt imetlusväärne. Sama protsess võib vanemale publikule tunduda hirmutav ja ebatavaline. Seetõttu on hirm peamine tegur.

Öeldagu, et esimesed sammud on tehtud. Rakendus on alla laetud, profiil seadistatud, kõik töötab korralikult. Teame, mida peame tegema, et näiteks TikTokis aktiivseks saada. Kui praktilised detailid kõrvale jätta, kerkib küsimus “Kas see on tõesti seda väärt?”. Kas mu õpilased hindavad kõiki jõupingutusi, mida olen teinud, et muuta tund nende jaoks lõbusaks? Kas nende vanemad tulevad mind vaatama, olles mu uuest lähenemisest kohkunud ja valmis sekkuma? Ja kui vanemad annavad mulle oma õnnistuse, kas õpilased mäletavad midagi või keskenduvad lihtsalt sotsiaalmeedia platvormile? Kas nad kasutavad seda ettekäändena, et lihtsalt platvormil aega veeta ja õppetundi ignoreerida? Kas nad lõpetavad minu ja õppetunni tõsiseltvõtmise?

Kõik need küsimused on õiged. Kõik need küsimused on normaalsed. Muidugi oleme mures. Muidugi kardame seda usuhüpet ette võtta. See hirm ei tohiks aga meid tagasi hoida. Kui anname oma hirmule järele, kannatame selle all nii meie kui ka meie õpilased. Peame tegema seda, mida oma õpilastelt palume. Nii et ole kartmatu, uuendusmeelne, loov! Tee usuhüpe! Proovi midagi uut! Proovi ja las see ebaõnnestub! Õpi ebaõnnestumisest! Arene kogu aeg!

Kui vajad praktilist juhendit oma hirmude leevendamiseks ja uue õpetamisviisi käivitamiseks, on “Sotsiaalmeedia kui õppevahend” teie jaoks siin. Meie, Erasmus+ Subscribed projekt, oleme loonud ressursi, mis juhendab õpetajaid nende teekonnal sotsiaalmeedia tutvustamisel klassiruumis.