Elle Türkel - LIIDU UUS LIIGE
Foto: Tundmatu
Olen alushariduse pedagoog ja eesti keele kui teise keele õpetaja ning suurema osa oma tööelust teinud tööd eelkooliealiste lastega. Viisteist aastat oma pedagoogilisest karjäärist, Kunda lasteaias Kelluke, olen olnud liikumisõpetaja, harrastusvõimlemise treener (Idla treeningsüsteemid), tantsutreener ja koreograaf (s.h lavastanud ka teatrites ja piirkondlikel tantsupidudel). Eesti keele õpetamist olen praktiseerinud vaid mõned aastad ja armastan seda tööd väga, kuna see pakub rohkelt võimalusi loovaks pedagoogiliseks eneseväljenduseks. Mulle meeldib õpetada eesti keelt läbi liikumistegevuste ja liikumismängude. Suurepäraseid keeleõppe tulemusi on andnud ka laulumängude lõimimine keeleõppesse. Õpetan lastele Eesti pärimustantse ja laulumänge, kuna pean väga oluliseks oma rahvakultuuri jätkusuutlikust.
Reti Könninge-Geranio - LIIDU UUS LIIGE
Foto: Tundmatu
Mul on bakalaureusekraad eesti ja soome-ugri keeleteaduses ja magistrikraad eesti keele võõrkeelena õpetaja erialal, mõlemad Tartu ülikoolist.
Oma kaheksa-aastase õpetajateekonna jooksul olen töötanud nii täiskasvanute kui laste ja noortega, nii Eestis kui välismaal (New Yorgi osariigis USAs, Itaalias ja Lätis). Kuigi peamiselt olen õpetanud täiskasvanuid, siis alati on mulle suureks inspiratsiooniks ja eriliseks südameasjaks olnud ka eesti pered välismaal, kelle lapsi olen õpetanud eesti keele ja kultuuri suvelaagrites.
Koostöös Innove ja Tartu ülikooliga olen aastate jooksul erinevatele (veebi)kursustele õppematerjale koostanud. 2023. aastal ilmus kirjastuses Maurus töövihik “Grammike grammatikat” ehk kogumik “tavalisi igavaid grammatikaharjutusi”, nagu seda kolleegidega naljatades nimetame.
Usun, et kõige olulisem eeldus uue keele omandamiseks klassiruumis on mõnus, võimalikult pingevaba ja hea õnne korral ka huumoriga rikastatud õhkkond, kus õpilased julgeksid eksida.
MARIA TŠIRKOVA - LIIDU UUS LIIGE
Foto: Tundmatu
Minu pedagoogiline teekond algas peaaegu kohe pärast keskkooli lõpetamist. Enne Eesti iseseisvumist oli Ida-Virumaal vähe eesti keele õpetajaid, mistõttu otsustasin proovida oma õpetajakarjääri uues keskkoolis Sillamäel (praegune Kannuka kool).
Esimesed sammud õpetajana olid väljakutsuvad ja ebakindlad. Kuigi keeleoskus oli oluline, mõistsin kiiresti, et edukaks õpetajaks saamine nõuab palju rohkem kui pelgalt teadmiste jagamist ja keele tundmist.
Oma haridusteed jätkates osalesin innukalt erinevatel metoodikakursustel, sealhulgas Aino Siiraku, Õie Vahari ja Tooni Kasesalu juhendamisel. Tagantjärele mõeldes oli esimene aasta õpetajana õpetlik, avastasin, et õpetaja roll on palju mitmekesisem kui ma arvasin.
Minu elu muutus märkimisväärselt aastal 1991, kui asusin elama Narva, kuhu mu tulevane abikaasa mind tõi. Narva Paju koolis olin ainus eesti keele õpetaja ning see märkis minu tõelise õpetajatee algust. Järgmisel aastal sündis ka minu tütar, muutes minu prioriteete ja ajakava.
Aastal 1994 astusin Tallinna Pedagoogikaülikooli, et saada eesti keele ja kultuuriloo õpetajaks. Pidevalt end täiendades seadsin alati eesmärgiks muuta tunnid huvitavaks ja tulemuslikuks. Minu veendumuseks oli, et keeleõpe peaks olema mänguline, võimaldades õpilastel õpitut tunnis läbi mängida ning igapäevaelus rakendada.
2001. aastal hakkasin õpetama ka täiskasvanutele eesti keelt.
Olen läbi viinud ka “Kujundava hindamise” kursusi.
2004. aasta oli pöörane, kui vahetasin Paju kooli Narva Vanalinna Riigikooli vastu, kus mulle usaldati esimene keelekümblusklass. Sel perioodil tundsin end mitte ainult õpetajana, vaid ka emana kõigile neile lastele, kelle tulevik sõltus minu juhendamisest.
Aastal 2008 tunnustati mind “Aasta õpetaja” tiitli III preemiaga.
Praegu töötan juba 24 aastat Narva Vanalinna Põhikoolis keelekümblusklassides eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Olen pidevalt täiendanud end erinevatel koolitustel, sealhulgas LAK-õppe, mentorluse ja hindamise valdkonnas. Oma töös õpetajana olen alati püüdnud järgida südamelähedase luuletuse sõnu:
Sina, kes sa siia ilma seatud Üksainus suur headus,
väikeseid hingi suureks muutma, ja karmus ja arm.
tihti võimatutki suutma- Et Sinust jätkuks kõigile:
Sa pead olema ka oma lastele
üksainus suur kõrv, ja kodule
et kõike ja kõiki kuulda; ja maailmale-
üksainus suur silm, SINUST, kes sa siia ilma seatud
et kõike ja kõiki näha; väikeseid hingi suureks muutma,
üksainus suur süda, tihti võimatutki suutma.
et kõike ja kõiki tunda.
TRIINU LAAR - LIIDU UUS LIIGE
Foto: Tiina Villako
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala cum laude 2011. aastal ja täiendan end mitmel täienduskoolitusel. Töötan Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja Üleilmakoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Pean oma töös oluliseks õppijakesksust, püüdes arvestada iga õppija õpiteed kujundades tema isikupäraga. Samuti kasutan oma töös palju projektõppe meetodit.
MERIKE LEES - LIIDU UUS LIIGE
Foto: Mihkel Maripuu
Olen õppinud eesti keelt, kirjandust ja kultuurilugu Eesti Humanitaarinstituudis ja saanud seal magitrikraadi. Enamuse oma karjäärist olen töötanud kirjutava ajakirjanikuna üleriigilistes meediaväljaannetes. Eesti keele õpetamisega puutusin esimest korda kokku INSA Keelesõbra programmis. Kui algas Ukraina sõda, Eestisse jõudis suur hulk sõjapõgenikke ja riik hakkas pakkuma neile eesti keele õpet, pakkusin ka mina end välja. Sellest ajast peale olen õpetanud eesti keelt täiskasvanutele. Aja jooksul on ukrainlastele lisandunud ka kohalikke muukeelseid õppijaid ning siin töötavaid välismaalasi.
DIANA KRUUSER - LIIDU UUS LIIGE
Foto: Tundmatu
Lõpetasin 2011. aastal Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži, valitud erialaks oli alushariduse pedagoog (BA). Asusin tööle Tapa lasteaeda Vikekaar. Kuna tol hetkel ei vajatud lasteaeda rühmaõpetajat, alustasin karjääri liikumisõpetajana. Vikerkaare lasteaias olid juba siis kasutusel keelekümbluse põhimõtteid järgivad õppemeetodid. Ka mind suunati koolitustele, kus sai ennast antud teemal harida. Mõned kuud hiljem hakkasin liikumistegevustele lisaks töötama ka rühmaõpetajana. Minu rühmas oli mitu vene keelt emakeelena kõnelevat last ning minu esmaseks ülesandeks oli neile eesti keele õpetamine. 2020. aastal tuli minu töösse lasteaias pikem paus, kuna meie perre sündisid kahe aastase vahega kolmas ja neljas laps. 2023. aastal otsustasin minna õppima Tartu Ülikooli Narva Kolledžisse, kuna tundsin, et selleks on õige aeg kätte jõudnud.
Minu erialaks on keeleõpetaja mitmekeelses koolis (MA), tänu õpingute jooksul läbitavale praktikale koolis, sai minust eelkoolis käivate laste eesti keele õpetaja. Õpilased on muukeelsed lapsed. Minu suurimaks sooviks on muuta eesti keele õppimine ja eesti keeles õppimine oma õpilaste jaoks nauditavaks protsessiks. Loodan väga, et see mul õnnestub!
LINDA PALTS - LIIDU UUS LIIGE
Foto: Andres Tennus
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala magistriõppe, kuid kuna sattusin tööle eesti keele võõrkeelena õpetajana, siis astusin uuesti ülikooli ning lõpetasin aastal 2020 eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala magistriõppe.
Olen õpetanud eesti keelt Suurbritannias ja Tšehhi Vabariigis, aga lõpuks leidnud tee tagasi armsasse Tartusse, kus töötan eesti keele õpetajana Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis ning annan tunde ka Tartu Rahvaülikoolis.
Keeletunnis püüan luua meeldiva, motiveeriva ja koostöise õhkkonna. Selleks et tunnid oleksid vaheldusrikkad ning arvestaksid õppijate soove ja vajadusi, püüan igas tunnis arendada kõiki osaoskusi. Mul on hea meel, et ka täiskasvanud õppijad tulevad kaasa innovatiivsete keeleõppemeetoditega ning on näiteks nõus pantomiimi tegema. Teinekord küsitakse hoopis aga objektikäänete selgitust, mis tingib hoopis teistsuguse tunni ülesehituse.
Õpetajana pean kõige olulisemaks, et õppija tahaks tundi tulla ning lahkuks tunnist hea tuju ja tundega, et on saanud tunnist midagi kasulikku.
KRISTE MURUMÄE - LIIDU UUS LIIGE
Foto: teadmata
Olen Tallinna Ülikooli magistrant eesti keele kui teise keele ja kultuuri õpetaja erialal. Annan tunde nii täiskasvanutele kui ka lastele, kuid fookuse olen suunanud siiski täiskasvanute õpetamisele. Olen osalenud Tallinna ja Tartu Ülikooli alustatud vabatahtlike üliõpilaste programmis ning Integratsiooni Sihtasutuse loodud Keelesõbra programmis.
Enesetäiendamiseks käin erinevatel koolitustel ja osalen töötubades. Leian, et on oluline olla avatud uutele ideedele ning vahetada kogemusi teiste õpetajatega, et tagada oma õppijatele kvaliteetne õpe.
MARET VANDEL - LIIDU UUS LIIGE
Foto: teadmata
Hariduselt olen klassiõpetaja ja parandusõppe õpetaja (Tallinna Ülikool, haridusteaduste MA, 2010). Olen alati suurt huvi tundnud keelte, lugemise ja sõnade etümoloogia vastu ning kui ülikooliõpingute käigus avanes võimalus tutvuda keelekümblusmetoodikaga, tundus see nii uudne ja põnev, et otsustasin liituda Eesti Keelekümblusprogrammi õpetajate ridadega. Programmi algusaegadel tutvusin erinevate riikide keelekümblusmudelitega, hiljem omandasin õpetajaharidusele lisaks LAK-õppe koolitaja pädevused ja igapäevatöös aitasin alustada kahes Tallinna koolis keelekümblusõppega. Olen olnud ka eesti keele kui teise keele õpetaja ja see kogemus aitas kinnitada arusaama, et keeleõpe on kõige tõhusam, kui see toimub sihtkeeles.
Hetkel töötan vene õppekeelega Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis klassiõpetajana ja eesti keele õpetajana keelekümblusklassides; olen klassijuhataja, KiVa meeskonna liige ja oma kooli keelekümbluse aineühenduse juhataja. Tegelen ka LAK-õppe ja KiVa õppematerjalide loomise, õpetajakoolituse ja LAK-koolituste õppekavade arendamisega. Aastal 2022 pälvisin Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna “Aasta keelekümblustegu” keelekümblusõpetajate suhtlusvõrgustiku arendamise eest.
Arvan, et õpetajatöö on looming ja õpitu jääb paremini meelde kui õpilastel on sellega emotsionaalne seos. Suur roll õppetöö mitmekesistamisel peab olema visualiseerivatel, kommunikatiivsetel või mängulistel meetoditel. Õpetajatele soovin südamele panna, et kui oleme oma materjalide ja kogemuste jagamisel avatud ning usalduslikud, loob koostöö kõikidele osapooltele suuremaid eeliseid kui omavaheline pärssiv konkurents.
MAIE JÕEMAA - LIIDU UUS LIIGE
Foto: fotostuudio “Hubane tuba”, Maila Milder
Olen õpetajana töötanud alates 1981. aastast. Pärast keskkooli lõpetamist läksin õppima Tallinna Pedagoogilisse Kooli lasteaiakasvatajaks, töötasin sellel erialal 5 aastat. Tol ajal läksid lapsed kooli kuueaastaselt, lisaks õpetajale tegeles õpilastega pärast tunde kasvataja. See eksperiment lõpetati mõne aasta möödudes ja mulle pakuti tööd eesti keele kui teise keele õpetajana. Alustasin väikeses maakoolis õpetamist ja samal ajal õppisin ise, algul täiendasin enda teadmisi kursustel, hiljem õppisin TÜ Narva Kolledžis eesti keele kui teise keele õpetajaks. Hetkel töötan Jõhvi Gümnaasiumis eesti keele õpetajana.
Mulle meeldib vaheldus, inimestega töötada ning suhelda, õpetajatöös kõigest sellest, eriti muidugi suhtlemisest, juba puudust pole…Võrreldes varasemaga on minu arvates muutunud see, et sageli räägitakse valjuhäälselt õigustest, kuid õigustega kaasnevad ju ka kohustused, mis millegipärast kahjuks ununema kipuvad.
Lapsed on väga erinevad, kuid enamasti nõuavad nad, aga ka annavad, väga palju energiat.Selleks, et nendega sammu pidada, ei jää õpetajal muud üle, kui ennast vormis hoida. Alati on abi füüsilisest tegevusest, looduses viibimisest ja kolleegide toetavast suhtumisest.
Rõõmsameelseid, heatahtlikke ja sõbralikke õpilasi, keda saab usaldada, kes suudaksid ise otsustada ning tegutseda.
Hoidke ennast, oma õpilasi ja ärge unustage enda tassi täita!
SIIM KARNÖ - LIIDU UUS LIIGE
Foto: Tartu Annelinna Gümnaasium
MONICA-LINDE KLEMET - LIIDU UUS LIIGE
Foto: erakogu
Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala magistriõppe. Lisaks olen õppinud inglise keele kui teise keele õpetajaks (CELTA sertifikatsioon). Töötanud olen eesti keele ja kirjanduse õpetajana üldhariduskoolides, aga viimased 6-7 aastat õpetanud eesti keelt teise keelena üksnes täiskasvanutele. Seda olen teinud oma keelefirmas MonaLingua ja Kohanemisprogrammis Settle in Estonia.
KATRIN TÄÄKER - LIIDU UUS LIIGE
Foto autor – tundmatu
Lõpetasin 1987. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogina ja täiendasin end 1990. aastal Jyväskylä Ülikoolis soome keele erialal.
Olen töötanud eesti keele lektorina Sisekaitseakadeemias ning õpetanud eesti ja soome keelt erinevates Eesti ettevõtetes. Praegu õpetan eesti keelt välismaalastele Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja Tallinna Ülikoolis. Samuti osalen eesti keele õpetajana programmis Settle In Estonia.
KADRI KOSK - LIIDU UUS LIIGE
Foto autor – tundmatu
Õpin Tallinna Ülikoolis eesti keele kui teise keele õpetajaks.
Eesti keele õpetamiseni jõudsin tänu Keelesõbra programmis osalemisele ning välismaalastele, kes tunnevad eesti keele ja kultuuri vastu huvi. Hetkel on mul paar eraõpilast ning õpetan ajutise kaitse saajaid. Minu õpetaja teekond on alles alguses. Kõik tundub nii huvitav ja mul on veel palju õppida, et veel paremini teadmisi õpilastele edasi anda.
INNA KRISTAL - LIIDU UUS LIIGE
Foto autor – tundmatu
Olen täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpetaja. Enne välismaale kolimist õppisin Tartu Ülikoolis soome-ugri keeleteadust ning kõrvalerialana ajakirjandust ja kommunikatsiooni. Elasin välismaal 5 aastat. 2019. aastal kolisin kodumaale tagasi ja 2022. aastal kaitsesin oma magistritöö eesti keele ja kirjanduse õppekaval (Cum Laude), mille raames valmis kuulamisoskuse arendamise kogumik „Eesti keele A1-taseme kuulamisoskuse arendamise õppematerjal täiskasvanud õppijale“. Töötan eesti keele õpetajana keeltekoolis Teel Tippu OÜ.
SVETLANA MELNIKOVA - LIIDU UUS LIIGE
Foto autor – tundmatu
Olen omandanud bakalaureusekraadi Euroülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal ja lõpetasin Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala. Aastal 2010 kandideerisin Noored Kooli programmi ning sellest ajast sai minust eesti keele kui teise keele õpetaja. Eelmisel aastal lõpetasin Tallinna Ülikooli magistrantuuri eesti keele kui teise keele ja kultuuri erialal.
Õpetajana on minu jaoks väga oluline tekitada õpilastes tahet õppida, teha nende jaoks õppeprotsess meeldivamaks ja mitmekesisemaks. Soovin panustada sellesse, et vene emakeelega noortest kasvaksid konkurentsivõimelised iseseisvalt mõtlevad inimesed, kes väärtustavad elukestvat õppimist ning julgevad enda unistusi ellu viia.
IRINA MELJAKOVA - LIIDU UUS LIIGE
Foto autor – tundmatu
AURIKA SIN - LIIDU UUS LIIGE
Pildi autor – Jana Sorokina
Minu tee eesti keele valdkonnas algas väga ootamatult, umbes seitse aastat tagasi. Kordagi selle aja jooksul ei olnud mul tunnet, et pidin valima eesti keele õpetamise asemel midagi muud.
Olen rõõmsameelne, aktiivne ning uudishimulik. Mulle meeldib uute inimestega kohtuda ning proovida midagi muud.
ANNIKA BAUER - LIIDU UUS LIIGE
Pildid autor TUNDMATU
Eesti keele kui teise keele õpetajaks õppisin Tallinna Pedagoogikaülikoolis, kus lõpetasin 2000. aastal eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo eriala. Samas kaitsesin ka 2010. aastal keeletoimetaja erialal magistrikraadi. Olen end täiendanud ka erinevatel koolitustel nii Eestis kui ka välismaal.
Täiskasvanute õpetamisega alustasin ligi paarkümmend aastat tagasi ja selles ametis tegutsen tänaseni. Minu peamine tegevusvaldkond on praktilise eesti keele õpetamine esimese ja teise astme üliõpilastele ning täiskasvanutele, kelle emakeel ei ole eesti keel.
Olulisimaks keeleõppes pean suhtlemisoskuse arendamist eelkõige rollimängude, grupi- ja paaristööde abil. Tähtsal kohal on ka grammatika ning kirjutamisharjutused. Püüan oma tundides luua alati pingevaba ja sõbraliku õhkkonna, et õpilased tuleksid tundi hea tujuga ning lahkuksid veelgi paremaga.
VALETINA LIMONOVA - LIIDU UUS LIIGE
Pildi autor Dmitry Matveev
Olen hariduselt vene filoloog ja eesti keele teise keelena õpetaja. Minu töökogemus on peaaegu 35 aastat, 25 nendest olen töötanud üldhariduskoolis ja juba üheksandat aastat töötan kolledžis. Tartu Ülikoolis saadud teadmisi ja oskusi kasutan täiel määral oma töös. Vene keelt emakeelena kõnelejana ja eesti keele iseseisva keelekasutajana tean, mis on eriti raske eesti keele õppimises ja kuidas on efektiivsem keelt õppida, jagan oma õpikogemusi teistega. Olen veendunud selles, et tunnid peavad olema huvitavad nii õppijaile kui ka õpetajale.
Olen õpetanud vene keelt ja kirjandust põhikoolis ja gümnaasiumis, eesti keelt teise keelena ja eesti kirjandust põhikoolis, gümnaasiumis ning kolledžis, vene keelt võõrkeelena kolledžis. Töö Virumaa kolledžis on pakkunud uusi väljakutseid: täiskasvanute õpetamine, tehnikaalase ja erialase eesti keele õpetamine. Kõik see nõuab pidevat enesetäiendamist. Õpin palju kolleegidelt ning jagan nendega oma teadmisi, oskusi ning õnnestumisi.
Alates 2013. aastast olen osalenud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu korraldatud sügiskonverentsidel, kust sain palju praktilisi teadmisi ja inspiratsiooni edaspidiseks tegevuseks. Selle aasta jaanuarist olen EKTKÕLi liige. Usun, et nimelt kolleegidelt ja kaasamõtlejatelt saab uusi ideid, erialast toetust, vahel inimlikku kaastunnet ja edusammude tunnustust.
JUULIKA KAPLINA – LIIDU UUS LIIGE
Pildid autor TUNDMATU
Kuidas teist sai õpetaja?
Võib öelda, et õpetaja amet on minu geenides 🙂 Meie peres on palju õpetajaid ning ka mina tahtsin juba lapsepõlvest õpetajaks saada. Väikese tüdrukuna mõtlesin, et õpetaja on see, kes alati kannab elegantseid kostüüme ja kleite, tahtsin ka sellisena välja näha 🙂
Mida hindate oma töös kõige rohkem?
Lastega suhtlemist ning pidevat enesearengu võimalust.
Mis on tänapäeva õpetajatöös muutunud võrreldes ajaga, kui teie käisite koolis/lasteaias?
Õpetajate töö on muutunud interaktiivsemaks ja tempokamaks. Ka lapsed on palju muutunud, mis vajab õpetajatelt uusi teadmisi ja individuaalseid lähenemisi.
Kuigi õpetaja töö on tänuväärne, võtab see paraku suurema osa iga pedagoogi igapäeva elust. Kuidas n-ö laete oma patareisid?
Püüan võimalikult palju värskes õhus viibida.
Samuti teen trenni ning loen mõnda head raamatut.
Mida soovite liidu liikmetele?
Töörõõmu ja koostöövalmis õpilasi.
Edasist edu, suuri võite ja suuri plaane.
RAMILA LANTSEV - LIIDU UUS LIIGE
Tundmatu
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli magistrantuuri. Erialalt olen eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis. Olen tänaseks 12 aastat õpetanud eesti keelt nii lastele kui ka täiskasvanutele. Aastal 2018 asutasin Tallinnas keeltekooli „Teel Tippu“, kus hetkel töötab peale minu veel 8 pedagoogi ja erinevatel tasemetel õpib aastaringselt umbes 200 inimest. Septembris avab uksed ka huvikool „Teel Tippu“.
Samuti olen kaasatud HARNO töösse, kus tegelen eesti keele teise keelena põhikooli eksamite koostamisega ja olen gümnaasiumi e-riigieksami arendusrühma liige.
Enda põhiliseks eesmärgiks õpetajana pean eesti keele ja kultuuri õpetamist üksteisest lahutamata. Tundides ei tutvusta ma mitte ainult grammatikat ja sõnavara, vaid ka seda, mis on eestlasele kallis ja miks see nii on. Ma üritan nakatada õpilasi eesti keele „pisikuga“, mille sain ise kunagi õppides eesti keelt. Keeleõpe ei tohi minu arust katkeda tunni või kursuse lõpus, see peaks toimuma 24/7 – tänaval, poes, bussis jne. Just seda mõtteviisi üritan oma õpilastele edasi anda.