23. septembril 2022.a. kogunes 50 keelehuvilist Kohtla-Järvele, et külastada avatud tunde ja töötube ning kuulata ettekandeid.

Liidu seminari tegi eriliseks võimalus külastada kolleegide tunde, millest õpetajad on erinevatel kohtumistel korduvalt rääkinud ja unistanud. Otsustasime nende soove täita ja nii oli võimalik külastada Kohtla-Järve nelja haridusasutust: Kohtla-Järve Kirju-Mirju lasteaeda, Kohtla-Järve Gümnaasiumi, Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli ja Kohtla-Järve Järve Kooli. Kuna tunnikülastused olid planeeritud päeva I poolde, siis see võimaldas ka koolidel oma tunniplaani vastavalt seminarile kohandada.

Liidu esindajana ootas artikli kirjutaja külalisi Kohtla-Järve TalTechi Virumaa kolledžis. Esimesed saabujad jagasid oma muljeid tunnikülastusest ning olid nähtust-kuuldust vaimustunud. Kiideti nii õpilasi kui ka õpetajaid. Peale ühist lõunasööki jätkus seminar vestlusringiga, et rääkida eelpool mainitud haridusasutuste esindajatega kõik südamelt ära. Arutleti muukeelsest lapsest haridusasutuses, lapsevanemate rollist lapse haridusteel, koolist lahkuvatest õpetajatest ning eestikeelsele õppele ülemineku võludest ja valudest.

Seminari ettekanded olid omanäolised: ettekannete tegijad polnud varem oma teemasid jõudnud veel avalikkuse ette väga palju tuua. Tartu Ülikooli eesti keele teise keelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik ja Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži ning Folkuniversiteteti eesti keele kui teise keele õpetaja Sille Midt avaldasid eestikeelses teadusväljaandes Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamatus artikli „Eesti keele kui teise keele õpetajate suhtumine 7.-9. klassi õpilaste keelevigadesse ja vigadega tegelemineˮ. Artiklis kirjutatu kohta tegid nad ettekande „Mida teha vigadega?ˮ. Ettekandest jäi kõlama mõte, et keelevead on normaalsed.

Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpetaja ja kevadel magistritöö kaitsnud Inna Kristal tutvustas ettekandega „Eesti keele A1-taseme kuulamisoskuse arendamise õppematerjal täiskasvanud õppijaleˮ oma magistritööd. Õpetajad olid vaimustunud, kuna Inna lubas, et avaldab peagi samateemalise õppematerjali, mida huvilised ka osta saavad.

Täiskasvanud eesti keele õppijatele on väga palju erinevaid kursuseid, kohtumisi ja koolitusi, kuid õpetajaid huvitab ka see, kuhu suunata oma õppijaid, kes ei ole veel 18-aastased, kuid soovivad samuti väljaspool koolitundi eesti keelt praktiseerida. Õpilastele suunatud võimalusi tutvustas MTÜ VeniVidiVici programmijuht Gerle Karjus ettekandes „Reaalse suhtluse olulisus eesti keele omandamiselˮ. Loodame, et seminaril osalenud õpetajate õpilased saavad nüüd koostöös VeniVidiViciga tunduvalt rohkem oma eesti keelt harjutada.

Plenaarettekannetele järgnesid töötoad, mida viisid läbi Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige Ly Leedu ja liidu liige Nelli Kuldmaa. Ly tutvustas töötoas „Lauamängud eesti keele tunnis” erinevaid lauamänge ning seda, kuidas tema neid oma õpilastega kasutab. Lisaks eestikeelsetele mängudele oli Ly kaasa võtnud ka võõrkeelseid mänge, sest eesti keele tunnis on oluline mängu põhimõte ja illustreeriv foto. Kuidas mängu eesti keele kui teise keele õppes kasutada, see sõltub juba iga õpetaja fantaasiast.

Endine Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli haridustehnoloog ja mitme aine õpetaja ning praegune Alutaguse valla haridus- ja noorsootööspetsialist Nelli Kuldmaa juhendas töötuba „Osaoskuste digitaalne arengˮ, kus ta avas õpetajatele tohutu võimaluste maa – õppematerjalide laegas internetis. Tänapäeval muutub meid ümbritsev maailm tohutu suure kiirusega ja keeruline on hoida end kursis materjalidega, mida internet meile töö lihtsustamiseks pakub. Nelli valgustas seminaril osalejaid mõnedega neist.

Seminari jooksul oli igal osalejal võimalus heade soovide laekasse libistada head soovid tulevaks õpetajate päevaks. Laekast sai iga osaleja lahkudes endaga ühe soovisedeli kaasa võtta. Laekasse jäänud soovid koondasime kokku ning jagasime kõigi õpetajatega Facebooki kinnises grupis „Eesti keel teise keelena õpetajadˮ.

Seminari tagasisidelehed olid kirsiks tordil: päeva lõpus tõmmati kastist välja tagasisideleht ja osaleja, kelle nimi oli lehel, sai tänukingiks liidu meene. Ka Argo kirjastus pani kahele tagasiside esitanule välja kaks raamatut. Tundus, et meene saajad olid väga üllatunud ning rõõmsad.

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu seminar kujunes oodatust populaarseks: nii suurt huvi seminari vastu ei julenud me oodata. Osalejad jäid sügisseminariga, esinejate ja tundide külastustega väga rahule. Liidule esitati mõned ettepanekud ja soovid, keda võiks tulevikus seminarile ettekannet tegema kutsuda.

Seminar sai teoks tänu Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit on Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline partner 2022 – 2024.

Ettekanded

Mare Kitsnik, Sille Midt „Mida teha vigadega?ˮ

Inna Kristal „Eesti keele A1-taseme kuulamisoskuse arendamise õppematerjal täiskasvanud õppijaleˮ

Lisainfo

Kitsnik, M., Midt, S. „Eesti keele kui teise keele õpetajate suhtumine 7.-9. klassi õpilaste keelevigadesse ja vigadega tegelemineˮ. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, 2022, lk 149-172

Pressiteade „Eesti keele kui teise keele õpetajad kikitavad koolipingis kõrvu!ˮ (Õpetajate Leht, 19.09.2022).

„Eesti keele õpetajad kogunevad Kohtla-Järvele sügisseminarile” (Põhjarannik, 23.09.2022).

TV3 Tallinna Panoraami (saade oli eetris 25.09) jaoks võeti intervjuu juhatuse liikmelt Ly Leedult.

Ingrid Prees andis ETV+ Kofe + saates intervjuu (26.09.2022) (7:50-7:57).

„Eesti keele õpetajad: hirmud võtab maha täpne tegevuskava” (Põhjarannik, 29.09.2022).

Õpetajate päeva õnnitlused Facebooki kinnises grupis