6. aprillil toimus keelefirmade ja täiskasvanute eesti keele õpetajate infopäev Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses.

Päeva juhatas sisse Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk, kes pidas ka ettekande teemal „Täiskasvanute eesti keele õppe õigusraamistik ning peamised sihtrühmadˮ. Ettekanne keskendus mitmele seadusele: Eesti Vabariigi põhiseadusele, keeleseadusele, täiskasvanute koolituse seadusele. Mitmete uuringute põhjal selgub, et väga tublid eesti keele õppijad on arstid ja politseinikud. Kahjuks on keeleõpe läinud seni väga vaevaliselt just muukeelsete koolide täiskasvanutel. Tõsi ei ole ka see, justkui Eestis ei saagi ilma riigikeelt oskamata töötada. Ikka saab. Kõik oleneb ametikohast. Samas ei vabasta eestipärane isikunimi kedagi keeleoskuse nõudest. Keeleamet on pidanud kontrollima ligi tuhat inimest, kelle nimi eeldaks eesti keele oskust, kuid seda nad tegelikult ei oska. Ilmar Tomuski ettekandest jäi kõlama väga oluline mõte – tulevikus peab olema võimalus sooritada ka A1 tasemeeksam.

Keeleameti järelevalveosakonna juhataja Merle Loodus-Adamson andis ülevaate tähelepanekutest keelefirmade järelvalvest. Tegevusloa on saanud 123 keelefirmat. Heakskiidu saanud keelefirmade nimekiri on Keeleameti kodulehel ja nendega saab tutvuda SIIN. Ettekandes keskenduti täienduskoolituse standardile, õppe mahule, õpiväljunditele, õppetunni kohustuslikele osadele. Merle Loodus-Adamson kutsus kõiki julgelt pöördume Keeleameti poole, sest elus on palju hullemaid asju, mida tasuks karta, kuid Keeleamet ei kuulu kindlasti nende hulka.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põikliku ettekanne teemal „Euroopa keeleõppe raamdokumendi uuendused: samad põhimõtted, uued teemadˮ viis kuulajad jalutuskäigule mööda raamdokumendi radu. Kindlasti ei ole hetkel veel tõlkimisel olev sõsarköide see, mis muudab kehtetuks 2007. aastal eesti keeles ilmunud raamdokumendi. 2022. aasta Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarköide asub Euroopa Nõukogu kodulehel SIIN. Raamdokumenti on lisandunud eel-A1 tase, täiesti on muutunud häälduspädevuse kirjeldus. Pille Põiklik rõhutas ka seda, et raamdokumendi tasemed on näitlikud ning keeleoskus ei lõpe kindlasti ära C – tasemel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Helna Karu esines ettekandega „Haridustöötajate eesti keele õppe planeerimine Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest perioodil 2021 – 2027ˮ. Osalejad said teada ministeeriumi plaanidest. Erinevatest uuringutest on ilmnenud, et üle Eesti on umbes 2500 haridustöötajat, kes vajab keeleõpet. Lisaks üldkeelele peab arendama ka eriala- ja kutsekeelt.

Päeva võttis kokku Ilmar Tomusk, kes andis mõista, et Keeleametil on plaanis analoogilisi infopäevi hakata sagedamini korraldama ning loodetavasti toimub juba järgmine kohtumine Keeleameti ruumides.

Infopäeva korraldas Keeleamet ning Hariuds- ja Teadusministeerium. Infopäeva kohta võib lugeda ka Keeleameti kodulehelt SIIT.

Infopäeval osalesid ka mitmed Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liikmed.

08.04.2022

Ingrid Prees

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse esimees