Ingrid Prees, Matthias Vanamb, Maire Kebbinau, Maret Vandel – Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liikmed

Keelekümblusprogrammid on olnud Eesti haridussüsteemis olulised juba aastakümneid, kuid üleminek täielikule eestikeelsele õppele tõstab nende vajalikkuse uuele tasandile. Keelekümblusõpetajad ning lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) õpetajad on võtmetähtsusega, et tagada sujuv üleminek, eriti piirkondades, kus eesti keel pole õpilaste emakeel.

Suvekool keelekümblusõpetajate toetuseks ja motiveerimiseks

Selleks, et keelekümblusõpetajaid paremini ette valmistada ja toetada, korraldas Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit (EKTKÕL) juba teist aastat järjest keelekümbluskooli õpetajatele suvekooli, mis toimus 13.–14. augustil Nelijärve Puhkekeskuses. Suvekooli „Iga õpetaja on keeleõpetaja” eesmärk oli motiveerida keelekümblusõpetajaid piirkondlikult panustama võrgustiku tegevusesse ülemineku toetamisel eestikeelsele õppele. Avasõnas toonitas liidu esimees Ingrid Prees sündmuse populaarsust – registreerimissoovi avaldanutest jäid ukse taha koguni 30 huvilist. Suvekoolis osales 80 õpetajat.

Suvekooli avas Haridus- ja Teadusminister Kristina Kallas, kelle osalus rõhutas, kuivõrd oluline on riigi tasandil toetada õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul. Ministri sõnul teevad keelekümbluses õppijad paremaid tulemusi, kuid üleminek sõltub sellest, millised on meie enda hoiakud ja metoodilised oskused. Lapse seisukohalt on väga hea, kui ta omandab varakult palju erinevaid keeli, mis avab tulevikus mitmeid võimalusi. Õpetajatena ei tohiks me õpilasega pahandada, kui ta soovib vahetunnis rääkida oma emakeeles.

T
öötoad ja arutelud: igal õpetajal on midagi väärtuslikku jagada

Suvekoolis käsitleti mitmeid võtmetähtsusega teemasid. Näiteks toimus töötoas „Edasijõudnud keelekümblusõpetajad” arutelu selle üle, kuidas pakkuda keeleõppeks süvendatud lahendusi ja kuidas toetada õpetajaid õpilaste keeleoskuse parandamisel. Lisaks pakkus suurt huvi „Tere tulemast LAK-õppesse!” töötuba, kus õpetajad said praktilisi näpunäiteid aine ja keele integreeritud õpetamiseks.

„E-koolikott ja õppematerjalid keelekümbluse õpetajatele” pakkus võimalust tutvuda uute digitaalsete lahendustega, mis aitavad õpetajatel õppetööd mitmekesistada ja leida vajalikku õppematerjali ning tutvustas olemasolevaid e-teavikuid muukeelsete õpilaste õppe planeerimiseks eestikeelses õppes. Töötoas „Avastades keelerändes – õues- ja avastusõpe” kogeti,
kuidas õuesõppe kaudu saab toetada keelelist ja ainekeskset arengut.

Päeva lõpetas praktiline ja inspireeriv arutelu „Pärlipurk – mis? kellele? miks? kuidas?”, kus õpetajad jagasid oma mõtteid ja inspiratsiooni. Pärlipurgi kontseptsioon on lihtne ja südamlik – õpetajad jagavad oma „pärleid”, ehk häid mõtteid ja kogemusi, mis võivad inspireerida kolleege ning anda õpetamisele uut hoogu. Selle sümboolika kandis endas sõnumit, et iga õpetaja panus on hindamatu ja igal õpetajal on midagi väärtuslikku, mida jagada. Südantsoojendav oli lugeda pärlipurgist ühte toredat mõtet – õpetajad on sädemed.

Suvekool toetab ja ületab ootuseid

Keelekümblusõpetajate suvekool on tõestanud, et sellised sündmused on vajalikud ja väärtuslikud, pakkudes õpetajatele tuge ja inspiratsiooni. Koolitused on suureks abiks just praegusel üleminekuperioodil, mil õpetajatel on vaja toetust ja teadmisi, et muuta eestikeelsele õppele üleminek võimalikult sujuvaks. Suvekooli populaarsus, millest
annab tunnistust osalejate positiivne tagasiside ja see, et mitmed õpetajad jäid registreerimislimiidi tõttu välja, kinnitab taoliste koosviibimiste vajalikkust.

Osalejate tagasiside näitab, et teooria ja praktika vahelise lõhe ületamine on väljakutse, kuid praktilised nõuanded ja kogemuste jagamine aitavad õpetajaid. Suvekoolist saadud teadmised ja kogemused, olgu need seotud metoodikate või praktiliste näpunäidetega, annavad õpetajatele kindlustunnet ja loovad platvormi, kus nad saavad toetada üksteist ja vahetada kogemusi. See näitab, et keelekümblus ja LAK-õpe on võtmetähtsusega eestikeelse hariduse edendamisel. Pärlipurgi idee innustab õpetajaid nägema oma töös väärtust ja leidma igas päevas midagi inspireerivat, mida teistega jagada.

Pilootprojekt 4. üleminekuklasside õpetajatele

Liit korraldab uuel õppeaastal koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Keele Instituudiga 4. klassi matemaatika, klassi- ja loodusõpetuse õpetajatele eestikeelse aineõppe läbiviimiseks koosloomeseminaride sarja. Õppeaasta jooksul toimub 6 seminaripäeva, neist 3 Tallinnas ja 3 Ida-Virumaal. Osalejail on üheskoos võimalus oma ala praktikute juhendamisel luua
õppevahendeid, mis toetavad õpilaste sõnavara ja ainealaste teadmiste arengut. Loodavatele õppevahenditele on võimalus saada konstruktiivset tagasisidet, mis võimaldab viia sisse parendusi, et muuta loodav sisu õppijatele nii atraktiivseks kui ka jõukohaseks. Septembrist käivituv pilootprojekt jõuab lõpusirgele tuleva aasta kevadel. Õppijate loodud õppematerjalid ei ole kindlasti ainult osalejatele kasutada. Need muutuvad kättesaadavaks kõigile huvilistele, millest teavitame ka avalikkust.

EKTKÕL ootab liituma nii eesti keel teise keelena, eesti keeles aineid õpetavaid õpetajaid, keelekümblusõpetajaid kui ka lõimitud aine- ja keeleõppest ehk LAK- õppest rohkem huvitatud matemaatika, loodusainete õpetajaid, kes soovivad saada liidu kaudu osa ja võimaluse panustada LAK-õppe ja keelekümblusõpetajate tegemistesse. Leia meid liidu kodulehelt ja ühine toredate kolleegidega. https://eestikeelteisekeelena.eu/

PILDIGALERII