Pilootaasta kinnitas: muuseumi ja kooli koostöö annab eestikeelsele õppele üleminekule uue hoo

Valminud on „Avatud õpiruumi“ juhendmaterjal ja muuseumid saavad taotleda „Avatud õpiruumi“ märgise kasutusõigust. Juhend ja märgis aitavad muuseumidel pakkuda koolidele läbimõeldud muuseumitunde, mis toetavad ühtaegu ainesisu õppimist ja eesti keele kasutamist.

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu ja Eesti Muuseumiühingu koostöös valminud juhendmaterjal soodustab muuseumipedagoogide ja kooliõpetajate koostööd ning aitab LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõppe) põhimõtteid muuseumitundides sihipäraselt rakendada. Lisaks on muuseumidel nüüd võimalik taotleda „Avatud õpiruumi“ märgise kasutusõigust LAK-õppe põhimõtetel loodud muuseumitundidele.

„Meie pilootaasta näitas selgelt, et kui muuseumitund on disainitud LAK-põhimõtete järgi, paraneb õpilaste julgus eesti keelt kasutada ja õpetajate jaoks muutub muuseumikülastus loomulikuks õppeprotsessi osaks,“ ütles muuseumiühingu tegevjuht Anu Viltrop. „Hea tulemus sünnib siis, kui muuseumitöötaja saab põhjalikud LAK-õppest teadmised, julgeb lahti lasta oma eelarvamustest ning loob koos kooliõpetajaga muuseumitunni, mis arvestab erinevate keeletasemetega õppijaid. Juhendmaterjal aitab seda mõju skaleerida: see annab muuseumidele praktilised näpunäited, kuidas seada keele- ja aine-eesmärke, pakkuda keelelist tuge ning viia tundi läbi nii, et õppija mõistab sisu ja kasutab keelt tähenduslikult.“

„Eestikeelsele õppele üleminek õnnestub siis, kui õpetajad ei pea seda teekonda läbima üksi. Pilootprojekt kinnitas selgelt, et kooli ja muuseumi koostöös sünnib õppimine, mis on õppijale arusaadav, motiveeriv ja tähenduslik,“ sõnas Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse esimees Ingrid Prees. „Kui kooliõpetaja ja muuseumipedagoog kavandavad õpitegevusi koos, tekib päris keelekeskkond, kus eri keeletasemega õppijad saavad tuge ning mõlemad osapooled võidavad – õpetajal on selge struktuur, muuseumipedagoogil teadlik seos õppekavaga. Kutsume nii kooliõpetajaid kui ka muuseumipedagooge liituma arenguprogrammiga, et üheskoos luua õppimist, mis toetab, julgustab katsetama ja loob kestvaid koostöösuhteid.“

Arenguprogramm kestab kolm aastat (2025–2027) ja toimub eri Eesti piirkondades. Pilootprojekt toimus 2025. aastal Tallinnas ja Harjumaal. 2026. aastal laieneb programm Lääne- ja Ida-Virumaale ning 2027. aastal Tartumaale ja teistesse piirkondadesse.

Arenguprogrammi viivad ellu Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit ja Eesti Muuseumiühing koostöös Eesti Meremuuseumiga. Programmi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Arenguprogramm kandideerib aasta keeleteo tiitlile, et tõsta esile muuseumide ja koolide koostöö rolli eestikeelsele õppele üleminekul.

“Avatud õpiruumi” juhendmaterjal

“Avatud õpiruumi” märgise kasutamise juhend

Juhendmaterjal on leitav ka e-koolikotist

Lisainfo:

Maire Kebbinau
Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit, keelekümbluse kärgvõrgustik
e-post: maire.kebbinau@avatudkool.ee

Anu Viltrop
Tegevjuht
MTÜ Eesti Muuseumiühing
tel: +372 5665 9118
e-post: anu@muuseum.ee

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit ühendab eesti keele kui teise keele õpetajaid ja aineõpetajaid, kes õpetavad õppekeelest erineva kodukeelega õpilasi. Liidu koosseisu kuulub ka keelekümblusõpetajate võrgustik, kes toetab õpetajaid LAK- õppe ja keelekümbluse põhimõtete tutvustamisega. Võrgustikuga on oodatud liituma koolide ja muuseumide LAK-õpet toetavad pedagoogid. https://eestikeelteisekeelena.eu/

MTÜ Eesti Muuseumiühing on vabaühendus, mis asutati 1988. aastal eesmärgiga ühendada, arendada ja tunnustada muuseumivaldkonna spetsialiste ja kujundada tugevat muuseumimaastikku. Eesti Muuseumiühingu liikmed on muuseumitöötajad, kes teevad oma igapäevast tööd riigi-, era- või avalik-õiguslikus muuseumis. https://muuseum.ee/