On 5. augusti hiline hommikutund, kui buss saabub Tallinnast Viljandimaale Vanaõue Puhkekeskusesse. Väljas valitseb järjekordne selle suve kuumalaine. Pisut kohmetun, kui saan teada, et seminar toimub siseruumides. Seminariruum täitub päevitunud ja puhanud kolleegidega. Otsin koha ja kuidagi alateadlikult liigun laua juurde, kus on kohad võtnud nii Ingrid kui ka Ene. Mõned seminarist osavõtjad on nägupidi tuttavad, osasid näen esimest korda. Kokku saab meid kuuekümne ringis – 29 aineühenduse esindajat. Kell on saanud 11 ja seminar saab alata. Seminarikavaga on olnud võimalus tutvuda juba varem.

Ootan põnevusega esimest ettekannet: „ Muukeelne laps: kas väljakutse või väärtus?ˮ

Ettekande teevad Natalja Mjalitsina, Ukraina kooli juht, ja Laura Kirss, HTM-i teadusnõunik.

Natalja rõhutas oma ettekandes väärtuspõhist juhtimist ning seda, et tuleks jääda alati kindlaks oma väärtustele. Oluline on oma väärtuste mõtestamine. Mida kindlamalt on oma väärtused paigas, seda lihtsam on aru saada ka teiste väärtustest. Väärtuspõhine juhtimine aitab elada õnnelikumalt.

Väärtusmaailma kujundab kollektiivis juht. Meie probleem ongi see, et väärtused pole paigas.

Arusaam väärtustest võib lastel olla erinev. Kuidas teha nii, et teisest kultuuriruumist saabunud laps võtaks vastu uue kultuuri väärtused? Väärtused töötavad siis, kui nendest räägitakse õpilastega.

Samal teemal jätkas Laura Kirss, kelle põhisõnum oli: „Ükski laps pole teistest erinevˮ.

Mis meid ühendab ja mis meid üksteisest eristab – see on kultuur. Kultuur on meie sees ja meist väljas.

Ei tohiks suruda peale teisele kultuurile oma arusaamu. Tuleks mõelda läbi, kas maailmavaated ühtivad ja leida see ühisosa, millest kujundada ühised väärtused.

Järgnes minule kõige rohkem huvipakkunud teema „Muukeelne laps meie koolisˮ. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 23-aastasest kogemusest rääkis direktriss Anu Luure.

Koolis õpib palju erinevatest rahvustest ja kultuuriruumist õpilasi. On nii rahvusvahelise kaitsesaajaid kui ka uusi sisserändajaid, tagasipöördujaid, samuti Eestis elavate muu kodukeelega lapsed.

Mulle meeldis Anu iseloomustav lause kooli kohta: „Me oleme üks koolipere ja räägime ühes keeles, milleks on eesti keel.ˮ Kõik need mitte-eestlased õpivad koolis eesti keelt E2 ainekava alusel. Eesti keele tunde on neil palju rohkem kui eesti lastel E1 eesti keelt kui emakeelt. Tundides, muide ka teistes ainetes, ei tõlgita, see tähendab, et õpitakse ilma vahekeeleta. Anu märkis seda, et pole ju võimalik, et kõik õpetajad oskaksid neid kodukeeli, milles koolis õppivad lapsed räägivad. Suhtlemine toimub ka väljaspool tundi nii, et üks õpetaja võrdub üks keel. Anu ise räägib lastega ainult eesti keeles.

Eks ole teada see tõsiasi, et inimene mõistab infot 60% läbi kehakeele, 10 % läbi intonatsiooni ja 30% sõna kaudu.

Vahetunnis räägivad õpilased omavahel selles keeles, milles nad tahavad. Vahetund on puhkamiseks.

Kõige tähtsam on see, et lastel tekiks ühtekuuluvustunne. Selleks, et see koolis tekiks, on olemas:

1. tugi, kelle poole probleemiga pöörduda;

2. ühised üritused kogu koolile;

3. traditsioonid, mida austame nii enda kui teistes kultuurides;

4. väärtused, mida hindame.

Edasi jaotasime ennast töötubadesse. Ajaliselt olid erinevad töötoad ühel kellaajal, seetõttu oli võimalik osa võtta ainult ühe töötoa tegemistest.

Valikus olid järgmised töötoad : „Mitmekeelse hariduse mudelid Eestisˮ, „Kultuuri roll õppimises ja õpetamisesˮ, „ Keele arengu etapid, eesti keele õppe toetamineˮ, „Eesti keel teise keelena eesti õppekeelega koolisˮ.

Minu valik langes viimasele töötoale, sest üha enam ja enam olen vastamisi selle probleemiga ka enda Viimsi koolis. Töötuba juhtis Külli Kuri.

Meie ees oli 2 küsimust: keel ja kool.

Kuidas õpetada eesti keelt mitte-eestlastele ? Eesti keele kui emakeele E1 eelised ja eesti keele kui teise keele E2 eelised.

Osalejatena tegime ajurünnakut plussidest ja miinustest muukeelse lapse õppimisest eesti õppekeelega koolis. Tõdesime seda, et algus on raske, aga tööturul ja ühiskonnatasandil on lõpetajal probleeme tunduvalt vähem.

Töötubadest ülevaate tegid nendes osalejad. Kõlama jäid järgmised mõtted:

Kas kõik on suutelised õppima võõrkeeles? Keelekümblus kahesuunaliseks: pool eesti keeles ja pool teises kõigile mõistetavas keeles. Määratud kultuuriruum. Kultuuri roll inimese kujunemisel. Väärtus, mida keegi endas kannab, kas see toetab või takistab õppimist. Kuidas välja tulla olukorrast, kui väärtus saab takistuseks.

Seminaripäev hakkas õhtusse veerema. Intervjuud Ukraina kooli ja muude aineühenduste esindajatega kuulatud, liikusime õue, kus ootas meid ees firma „365°ˮ maastikumäng. Eesmärgiks oli kokku saada võimalikult palju punkte, selleks moodustati 4sed meeskonnad, kus igal meeskonnal oli raadiosaatja, tahvelarvuti ja portfell. Meeskondade ülesandeks oli omavaheline suhtlemine ja toetamine. Nii mõnedki küsimused olid päris pähklid. Aga saime hakkama ja mis peamine – mitte „minaˮ vaid „meieˮ tunde tekkimine. Olime väljas ühise asja eest.

Päev lõppes kuuma sauna, sooja tünni ja pehmet jõevett nautides. Tuppa tulles kuuldus veel kaua kolleegide naerupurskeid ja mõnusat jutuvadinat.

Järgmine päev tõi taevasse juba vihmapilved.

Meie seminar jätkus Jüri Käosaare, Tabasalu RG õppejuhi esinemisega teemal „Lõimingu mõisted ja ühiste mängureeglite loomine koolis.ˮ

Küsimusi, mida käsitlesime: Miks on vaja lõimida? Kuidas aineid koos õppida ? Mis takistab lõimingut? Kas lõiminguga saavutatakse praktiliste oskuste seotus teooriaga? Kas õppesisuks peab olema päriselu?

Jõudsime grupitöödes järeldusele, et Riiklik Õppekava lõimingut ei toeta. Õpetajate õlule on liiga palju pandud, meilt oodatakse rohkem, kui suudame, koostööd napib, õpilaste kaasatus minimaalne või olematu, ajaressurssi ei jätku, õppematerjalid ei toeta, ei osata vastata küsimusele „miks seda vaja on?ˮ

Jah, me saame muuta keskkonda, mitte isiksusi. See tähendab, et koolide juhtimine peab olema ülesehitatud dialoogile. Iga inimene peab tundma ja kogema, et ta on selle koolipere liige. Tema arvamust kuulatakse, probleemidest räägitakse, teda kaasatakse tegemistesse, samas toetatakse ja antakse jõukohaseid ülesandeid.

Lugesin täna, enne oma mõtete kirja panemist seminari kohta, EPL intervjuud endise teadusnõukogu liikme TÜ psühholoogiaprofessor Andero Uusbergiga, kus ta räägib nn müksamisteooriast (8.08 Eesti Päevaleht). Mulle paistab, et lõimingust räägitakse ka juba teine kümnendik, aga kuhu on jõutud?

Vihmasadu oli lakanud, päike paistis soojalt. Oligi aeg kodu poole minna.

Kas ma kahetsen, et tulin puhkuseajast 2 päevaks koolitusele? Loomulikult ei, sest mida kogenum ma olen, seda kergem on midagi muuta nii enda mõtlemises kui ka uute ideede juurutamises.

Tore oli kohtuda teiste aineõpetajatega ja mõista, et meil kõikidel on ühed ja samad mured ja rõõmud.

Lõpetan oma kokkuvõtte suveseminaril ühe Hiina vanasõnaga: „Üksinda liigud kiiremini, aga koos jõuad kaugemale.ˮ

Tänan südamest Ene ja Ingridit, kes saatsid info seminari kohta.

Kaunist suve jätku ja koostegemise rõõmu kõigile liidu liikmetele!

08.08.2022

Marleen Liinold

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liige

Suveseminari päevakava

Ettekanded

Muukeelne laps: kas väljakutse või väärtus?– Natalja Mjalitsina, Ukraina kooli juht; Laura Kirss, HTMi teadusnõunik

Muukeelne laps meie koolis – Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi näitel – Anu Luure, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi direktor

Töötoad

Mitmekeelse hariduse mudelid Eestis? – Anna Golubeva, TÜ Narva kolledž

Teise keele kõneleja keelearengu faasid – Nonna Meltsas, Natalja Mjalitsina

Kultuur haridusasutuses – mis meid ühendab ja teistest eristab? – Laura Kirss, TÜ haridusteaduste doktorant, HTMi teadusnõunik

Koolitus

Lõimingu mõisted ja ühiste mängureeglite loomine koolis – Jüri Käosaar, Tabasalu riigigümnaasiumi õppejuht

Haridus- ja Noorteameti veebiseminarid sarjast „Muukeelne laps Eesti haridusasutusesˮ

Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: toetav keskkond ja selle loomine

Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: psühholoogiline ja sotsiaalne toetamine

Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: mitmekultuuriline klassiruum

Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: paindlik õppetegevuse korraldamine

Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: “Muu kodukeelega laps” materjalid Harno veebis

Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: Muu kodukeelega laps klassis – õpetaja vaatenurk

Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: traumateadlik sekkumine

Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: kas iga õpetaja on keeleõpetaja?